Märt AroNordic EdTech Forum - N8 juhatuse esimees, DreamApply kaasasutaja, modifitseeritud kujul avaldatud ka Eesti Päevalehes.
Eesti peab võtma eesmärgiks saada juhtivaks hariduse innovatsiooni pesaks, kus maailma parimad hariduse uuendamise ideed saavad tuule tiibadesse ja muudavad lisaks Eestile veel miljardite inimeste elu paremaks. Kuidas Eesti võiks seda saavutada?
Oleme jõudnud teelahkmele, kus meil on valida tuttava ja turvalise vana tegumoe või uue ja esmapilgul ehk isegi hirmutava vahel. Kuid kas meil tegelikult on see valik? Covid-19 tõttu koolide sulgemine on andnud alust nende teemade üle tõsiselt vaagida. Samuti on Eestil tänu tugevale e-riigi kogemusele nii mõndagi ette näidata.
Mis on kooli eesmärk 21. sajandil?
Koroonakriisi ajal oleme saanud väga selge signaali lapsevanematelt, et neil on väga keeruline olla produktiivne ühiskonna jaoks, kui nad on sunnitud üle võtma õpetaja rolli. Teisalt on laste sooviks veeta aega koos oma sõpradega. Seega, kindlasti on tarvis turvalist ja toredat kohta, kuhu lapsevanemad usaldavad oma lapsed sotsialiseeruma. Kui lapsed peavad kuskil käima, siis kas laste aeg on asjakohaselt sisustatud?
Meil on väga pühendunud õpetajad, kes soovivad teha head tööd. Meil on ka väga hea õppekava, mis annab ette üldised printsiibid ja paindlikud juhised. Samas olen täheldanud, et õppekavas välja toodud eesmärgid võivad jääda õpetajatele liialt abstraktseks ja/või on neil keerukas leida parimat lähenemist või tööriista eesmärgi täitmiseks. Õpetaja valik on sellisel juhul õpetada “raamatu järgi”, mida ekspertide hinnangul teeb täna 80% õpetajatest.
Kuid, kas seal raamatus on parimad juhised just selles konkreetses klassis õppivatele lastele? On tõestatud, et õpilase võimetele kohandatud õppevahendid ja meetodid annavad oluliselt parema tulemuse, kui universaalne lähenemine. Presidendi kantselei palvel kirjutasime mõned aastad tagasi koostöös kolleegidega erinevatest riikidest, kuidas tuleviku koolini jõuda. Muuhulgas tõime ära ühe võimaliku stsenaariumi sellest, milline kool 21. sajandil olla võiks. Ei ole keeruline ette kujutada kooli, kus iga laps õpib vastavalt oma võimetele ning saab arendada ka oma huvialasid. Õpetajat ja õppurit toetamas tore tehisintelligentne õpiassistent, mis annab soovitusi parimate õpi-metoodikate valikul ja hoolitseb selle eest, et õpetajal oleks aega vajadusel last raskuste ületamisel individuaalselt toetada.
credits: Elias robot
Saad seda, mida mõõdad
Usun, et on aeg põhjalikult üle vaadata see, mida me soovime hariduses saavutada ning, kas meie poolt mõõdetav on seatud eesmärkidega kooskõlas. Kui eesmärgiks on faktiteadmised, siis mõõdame faktiteadmisi ning õpetaja annab kõik endast oleneva, et laps teaks fakte, sõltumata sellest, kas see on antud lapse seisukohast kõige otstarbekam. Näiteks on Maailma Majandusfoorum välja toonud 10 kõige olulisemat oskust 2020. aastal edu saavutamiseks, nagu näiteks sotsiaalsed oskused, meeskonnatöö ja enesejuhtimine. Kas kasutame praegu lasteaias, koolis ja ülikoolis igapäevaselt meetodeid, mis nende oskuste mõõtmist võimaldavad?
Mis intervalli tagant mõõta lapse arengut? Kui 12. klassi lõpus, siis oleme olukorras, kus saame ainult tunnistada, kas saime antud lapse koolitamisega hakkama või mitte. Tänu digitehnoloogia abile saaksime iga lapse individuaalset arengut saab juba täna mõõta õpianalüütika abil reaalajas. Kvaliteetne õpianalüütika vähendab ka vajadust kontrolltööde tegemise järgi, sest õpetajal on pidev ülevaade, kuidas iga õppur õppetöös edasi liigub. Super uudis on see, et kontrolltööde vähenemise kaudu muutub õpetaja töökoormus tuntavalt inimsõbralikumaks ning õpetajad saavad oma aega kasutada näiteks laste individuaalseks juhendamiseks. Usun, et õpetajad võiksid oluliselt jõulisemalt nõuda, et neile taolised tööriistad tagataks.
Teisalt on õpianalüütika kriitilise tähtsusega paremate tööriistade ja metoodikate välja töötamiseks. 2018. aastal kirjutasime kolleegidega artikli, mis kirjeldab erinevate hariduse innovatsiooni kihtide seoseid. Hariduse innovatsiooni mudel toob esile, et ilma kvaliteetse õpianalüütikata on raske mõista erinevate õpimeetodite efektiivsust. Selle tõttu on nii õppuri kui õpetaja jaoks keerukas vahet teha, milline tööriist ja meetod tema olukorras parima tulemuse annab. Meenub seik raamatust Alice Imedemaal, kus Alice kohtub teelahkmel Irvikkassiga ja küsib, kumma tee ta peaks valmis. Irvikkass uurib, kuhu Alice soovib välja jõuda. Alice jaoks vahet ei olnud, mispeale Irvikkass viitas, et siis ei ole ju vahet, mis tee valida. Ja kuna õppuril ega õpetajal pole võimalik vahet teha, siis kaldutakse pigem selle meetodi poole, mis on parasjagu käepärasem.
Kust siis ikkagi tulevad need ägedad tööriistad?
Olen viimastel aastatel käinud üle maailma paljudel konverentsidel hariduse uuendamisest rääkimas ning täheldanud, et absoluutselt igal pool ja igal haridustasemel on väga tublisid inimesi, kellel on ideid, kuidas mõnda aspekti õppimise juures paremaks muuta. Heaks näiteks on Islandilt pärit hariduse uuendaja Mathieu Skulasoni doktoritöö, mis uuris Flow teooria rakendamise võimalusi hariduses. Ühe tulemusena loodi õppemäng, millega õpilasel on alusastme matemaatikat võimalik omandada kuni 12 korda kiiremini, kui praegu üldhariduses rakendatavate meetodite alusel. Eesti iduettevõtte Lingvist, on Tartu ülikooli uuringu alusel 4 korda efektiivsem keele õppimise meetod, kui alternatiivsed lahendused.
Viimase aja üheks suurimaks meie piirkonna riikide üleseks õppureid ja õpetajaid toetavaks projektiks on Eesti haridustehnoloogia ettevõtete ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös käivitatud Education Nationi algatusest välja kasvanud Põhjamaade ülene algatus Teach Millions, mis pakub Covid-19 abina tasuta haridustehnoloogilisi lahendusi enam kui 100 ettevõttelt. Ehk siis üheks lahenduseks on, et peame lihtsalt võimaldama kogukonnal ise välja pakkuda tööriistu ja meetodeid kõige paremaks õppimiseks. Huvihariduse on juba aastakümneid vaadatud lahenduste leidmiseks kohalike noorte poole, sest vaid nende vajadustele vastates tullakse vabatahtlikult huvisid arendama. Sarnane soov tahta ise õppida on vaja saavutada ka üldhariduses.
Eesti kui haridusinnovatsiooni keskus… ?
Sooviksin näha Eestit, kus haridusuuendajate jaoks on tagatud sõbralik keskkond, kus otsustajad ja uuendajad on efektiivses dialoogis. Läbi on mõeldud viisid algatuste toetamiseks, muuhulgas loodud hariduse innovatsiooni keskus, kuhu kõik hariduse uuendajad on oodatud ning nad saavad seal endale vajalikku tuge nagu näiteks uute lahenduste kiiret tagasisidestamist otse sihtgrupilt. Lisades selged ja õiglased mängureeglid, saame mikroteenustel põhineva hariduse uuendamise ökosüsteemi, mis pakub koosvõimelist ja kvaliteetset lahendust mistahes hariduslikule küsimusele võimalikult soodsa hinnaga. Täpsemalt saab taolise ökosüsteemi edendamisest lugeda koostöös ÜRO'ga kokku kirjutatud hariduse innovatsiooni visiooni dokumendist.
Jack Ma on öelnud, et meil on tarvis õppida neid asju, mis võimaldavad meil olla paremad kui masinad. Rutiinses tegevuses jääb inimene juba ammu robotitele alla. Omandada on tarvis neid oskusi, mida masinad veel nii pea selgeks ei saa. Soovin, et meie haridussüsteem täidaks oma lubadust - tagada noortele parim eluks ettevalmistus.
Loodan, et kõik kes panustavad hariduse edendamisse leiavad minu mõtetest kasu, olen igati valmis omalt poolt visiooni ellu viimisele kaasa aitama ja kutsun üles veelgi tihedamale koostööle.